Sünnipäeva statistika (lõplik)

Täna on mu 25. juubel. Juba vähemalt viiendat aastat kestab orkuti-õnne trend, s.t. valdav osa sünnipäevaõnnitlusi edastatakse “orksis”. Mõtlesingi, et kogun seekord anonüümset statistikat selle kohta, mis kanaleid pidi inimesed sünnipäevaõnnitlusi saadavad. Kategooriad on järgmised:

– orkut (112 õnnesoovi);

- facebook (23 õnnesoovi);

- sms (9 õnnesoovi);

- kõne (11 õnnesoovi);

- personaalne, s.t. käsi pihku (11 õnnesoovi);

- e-mail (1 õnnesoov);

- blogi kommentaarium (1 õnnesoov).

Päeva naljakaim sõnum tuli Mariliisilt – väga lahe meenutus Rootsi-reisi paremikust. Kuna see on nii “inside joke”, siis polegi mõtet teda siia ümber kirjutada. Ootamatuim tervitus tuli aga hommikul kell 8:40 Valgamaalt. Kõne  võõralt numbrilt.

- Halloo.

- Tere, sooviksin rääkida Merli Kalj…-ga.

- Jaa, ma kuulen.

- [järgnes luuletus] … häid, päevad sul õnne ja armastust täis. Palju õnne sünnipäevaks!

- Oo, aitäh! Aga kellega ma üldse räägin?

- Mina olen Viljar.

- Oi, tere Viljar. Aitäh, väga tore üllatus!

- Jaa. Aga kui täna õue lähed, siis pane soojalt riidesse, sest siin Lõuna-Eestis on -24′C.

Kui te nüüd tahate teada, kes on Viljar, siis pean minema ajas tagasi tubli 11 aastat. Viljar on selline kuju, kes hängis Männiku staadioni juures, kui me Flora naiskonnaga trenni tegime. Tegelikult peaks ta üle Nõmme tuntud olema. Arvan, et rohkem vihjata pole vaja – kes teab, see teab.

Liina kojutoimetamisega mee ja sidruni komplekt oli väga 5+, aitäh! Pere aitab sisustada ja kodutehnikat soetada, Marti pakkis kingituse ise - ootasin tunde, enne kui seda avada raatsisin. Andersiga läheme loodetavasti homme shoppama.

Igatahes – aitäh kõigile meeldejääva juubeli eest! Esimene pidulaud on juba kraamitud. Ema abiga küpsetet kook ning Marti ja Andersi panusega pirukas kiideti heaks. Peagi ootan järgmisi külalisi… varsti teeme lõkke üles ja saadan kutseks suitsumärgi (noh nagu vanad indiaanlased)